Peeglike, peeglike – kes on ratsionaalseim kogu maal?!

Proovib ka ratsionaalselt mõtelda, vähemalt näib nii..


Mõtlemine on üks nendest tegevustest, mida inimesed teevad, olgem ausad, väga hästi (vähemalt me ise tahaksime nii arvata) .. Teiste loomaliigi esindajatega võrreldes tuleme me aruka mõtlemise osas ikka väga hästi toime, seda enamjaolt vähemalt. Esmapilgul muidugi võib tunduda, et ega loomadki rumalad ju pole, suudavad erinevaid trikke ja käskusid selgeks saada, seda küll siis piisava motivatsiooni olemasolul. Küll aga eristab inimesi loomadest üks väga selge omadus – võime abstraktselt mõtelda. Lisaks sellele suudavad inimesed, tänu oma prefrontaalsele korteksile, mis aitab meil oma elu planeerida ning olulisi otsuseid vastu võtta (žargooni kasutades – eksekutiivsed funktsioonid), mõtelda kriitiliselt. Eelnevat arvesse võttes ei saa ju ka pahaks panna, et inimene ennast suures plaanis targaks ning ratsionaalselt mõtlevaks olendiks peab. Aga kui vähegi lähemalt uurida, siis selgub, et inimene on oma loomult ikka üpriski irratsionaalne, tahab ta seda või ei taha. Inimesel on palju kognitiivseid nihkeid, mis juhivad otsuste tegemise protsesse. Nende väljatoomise jätaksin siinkohal tegemata, kuna see võtaks sadu lehekülgi internetiruumi, samas huvilistel soovitaksin lugeda Daniel Kahnemani raamatut „Kiire ja aeglane mõtlemine“ või Dan Ariely Irratsionaalne inimene.

Näiteid samas võib tuua mitmeid, nt visuaalsed petted ja eksimused (pareidoolia):

Selliseid meelepetteid oleme ju kõik näinud ja tundnud. Huvitavaks teeb asjaolu, et meelepetete nägemine ei allu meie kontrollile, st me ei saa otsustada mitte näha nägu seal, kus ta nii väga tundub olevat. Muidugi me saame aru, et tegelikult on see paprika, auto või muu sarnane elutu objekt aga näoks ta kipub ikka jääma.

Mõttevead ja kognitiivsed nihked ei piirdu vaid visuaalsete stiimulitega. Meie aju kipub tegema ekslikke järeldusi ning ootamatuid vigu alatihti. Proovi lahendada järgmine mõistatus aga tehke seda kiirest, liigselt süvenemata:

Kurikas ja pall maksavad kokku 1.10$. Kurikas maksab pallist 1$ rohkem, kui palju maksab pall?

10 senti, eksole? Või kas on? Nagu matemaatika õpetajad meile soovitasid, kontrolli saadud vastust!

Sarnaseid vigu (järeldusteni hüppamine) teevad inimesed alatihti. Huvitaval kombel teevad inimesed vigu rohkem just lihtsaid ülesandeid lahendades, huvitav, miks nii?

Psühholoogiaprofessor Daniel Kahneman käis välja teooria, et inimesel on otsuste langetamiseks kaks süsteemi (lihtsustatult öeldes) – süsteem 1 ja süsteem 2.

Süsteem 1 on oma olemuselt kiire probleemilahendaja. Ta ei nõua palju ressursse kuid kipub tegema vigu, kuna toetub otsuste langetamisel heuristikutele (taaskord psühholoogiline žargoon… heuristikud – on lihtsad, efektiivsed reeglid, mis aitavad teha otsuseid ehk rusikareeglid). Sellised reeglid on head, sest alati ei olegi vaja väga põhjalikult kõike analüüsida selleks, et teha mingi otsus. Kui ma olen seenel ja peaksin kohtama suurt karvast lõrisevat karu, siis on aeg joosta või asuda võitlusesse. Selle otsuse tegemine käib kähku, ilma, et peaksin pikemalt tema välimust ja hambaid analüüsima. Sellises olukorras on heuristikud meile kasuks.

Süsteem 2 on oma olemuselt aeglasem ja põhjalikum. Süsteem 2 nö käivitamine ja töös hoidmine nõuab ressursse ja pingutust, mistõttu tema  kasutamine ei ole otsuste tegemiselt alati esimene valik. Süsteem 2 on loogiline, analüüsiv ja aeglane.

Kuidas valida õige kodu või auto? Millist arvutit osta? Kas ma peaksin seda blogi veel lugema? Millist psühholoogi valida? Nende küsimuste vastamiseks peab tõenäoliselt paluma abi süsteem 2, sest siin on vaja teha otsuseid, mis nõuavad ratsionaalset kaalutlemist ja süvenemist. Ega müügimehed ju asjata ei proovi inimesi impulsi või emotsiooni ajendil oste tegema panna (emotsioon segab ratsionaaselt mõtlemast). Seega kohane on teada, millal võtta aeg maha, et teha mõni tähtis otsus. Näiteks otsus, mis võib inimese elu mõjutada aastateks (aastakümneteks?) Kas võtta pensioniraha teisest sambast välja ja osta endale uus 8K telekas, või jätta alles? Kas saata ülemusele see kuri email ära või oodata pisut, rahuneda, ja siis kaaluda variante?

Üks süsteem ei ole oma olemuselt justkui parem kui teine, sest neil on erinevad eesmärgid. Mis puudutab praktilist psühholoogiat, siis siinkohal on see erinevus samas väga oluline. Näiteks psüühikahäirete puhul on oluline teada, et inimesed kipuvad ka oma mõtlemises vigu tegema (üks KKT postulaatidest) ja tähtis on neid vigu märgata ja ümber lükata. Enda mõtete pisteline kontroll tuleb kasuks tegelikult ka igapäevastes tegevustes. Järgmises postituses jagan mõtteid ja nippe, kuidas neid vigu märgata ja mida siis edasi teha.